Kuueaastane veerib oma esimesi sõnu
Kuus aastat on lugema õppimise aasta. Laps toob koolist esimesed lugemisharjutused, veerib häälega täheldi lühikesi sõnu ja jälgib sõrmega rida. Ühel hetkel särab ta uhkusest, kui sõna välja tuleb, järgmisel viskab paberi pettunult käest, sest järgmine sõna oli liiga pikk. See kõikumine uhkuse ja frustratsiooni vahel on täiesti normaalne ja käib esimeste lugemissammudega kaasas. Just sellepärast vajab kuueaastane teistsugust raamatut kui väiksem laps: mitte ainult ette loetavat pilditeost, vaid teksti, mille kallal ise pusida tahaks. Kui lood on lühikeste lausetega ja põnevad, siis leiab laps julguse ka raske sõnaga maadelda, sest ta tahab teada, mis edasi juhtub.
Kui peategelaseks saab kuueaastane ise
Personaalses raamatus muutub laps loo kangelaseks: sa laed üles foto ja eesnime ning ta astub 26 professionaalselt illustreeritud leheküljel loosse sisse. Just siin peitub võlu, mis lugema õppijale eriti hästi mõjub. Lapse enda nimi on sageli esimene sõna, mille ta soravalt lugeda oskab, ja kui see nimi kordub igal leheküljel, saab ta iga kord uue eduelamuse. Beginning reader murrab end läbi raske sõna, kui lugu räägib temast endast. Teema saab valida lapse maailma järgi: näiteks põnev lugu salajastest missioonidest või hoogne lugu spordist, mis hoiab uue lugeja tähelepanu lehekülg lehekülje haaval.
